Teie ostukorv on tühi.
Kellukas karpaadi "Blue"
Karpaadi kellukas "Sinine" - Campanula carpatica.
Populaarne taim sirgete varte ja peenikeste väikeste südajate lehtedega.
Dekoratiivne, pika õitseajaga püsik. Moodustab hulgaliselt 20-25 cm pikkusi varsi, mis on täis toretsevaid helesiniseid, kuni 3 cm läbimõõduga õisi. Moodustab 35-40 sm läbimõõduga põõsa.
Sobib äärislilleks, hea kiviktaimla- ja peenralill.
Taim on valguslembene, kuid võib ka poolvarjus kasvada, talvekindel. Eelistab viljakat pinnast. Samas kohas võib kasvada kuni 6 aastat.
Paljundatakse seemnetega või puhma jagamise teel.
Kasutatakse istutamiseks kiviktaimlasse, ääristaimeks, lõikelillena minikimpudes.
1,0 g = 4000-4500 seemet.
Populaarne taim sirgete varte ja peenikeste väikeste südajate lehtedega.
Dekoratiivne, pika õitseajaga püsik. Moodustab hulgaliselt 20-25 cm pikkusi varsi, mis on täis toretsevaid helesiniseid, kuni 3 cm läbimõõduga õisi. Moodustab 35-40 sm läbimõõduga põõsa.
Sobib äärislilleks, hea kiviktaimla- ja peenralill.
Taim on valguslembene, kuid võib ka poolvarjus kasvada, talvekindel. Eelistab viljakat pinnast. Samas kohas võib kasvada kuni 6 aastat.
Paljundatakse seemnetega või puhma jagamise teel.
Kasutatakse istutamiseks kiviktaimlasse, ääristaimeks, lõikelillena minikimpudes.
1,0 g = 4000-4500 seemet.
Eng.: Bellflower carpatica,Tussock bellflower. Suom.: Karpaatienkello. Sven.: Karpaterklocka.
Argotehnika: mullastiku suhtes ei ole nõudlik kuid areneb paremini hea drenaaþiga toiteainerikkal neutraalsel mullal. Ei tohi istutada aladele, kus tekib kevadel liigvesi või suvel loigud vihmade tagajärjel.
Kasvupinnas valmistatakse ette, kaevates ta 30-40 sm sügavuselt läbi, eemaldatakse umbrohtude juured. Rasketele savimuldadele lisatakse liiva ja turvast. Need mullad sisaldavad piisavalt toitaineid,sellepärast lisatakse väetisi väikestes kogustes. Kobedasse huumusrikkasse mulda lisatakse metsakõdu, turvast komposti või järvemuda.
Värsket turvast ja sõnnikut lisada ei tohi kuna see võib esile kutsuda seenhaigusi. See puudutab happelisi muldi, enamik kellukaid kasvab neutraalsel mullal ja osa liike nagu habekellukas kergelt happelisel mullal.
Mägiliigid, mis kasvavad looduslikult kaljudel vajavad kergelt aluselisi muldi, sellepärast tuleb enne istutust muldi neutraliseerida.
Hooldus: kevadel enne taime kasvama hakkamist tuleb anda lämmastikväetist. Pole halb iga põõsa alla riputada kõdusõnnikut või komposti (400 g 10/m2-le, võib anda ka NPK-d nõrga konsentratsiooniga (10-15 g/m2). Esimesel suve poolel (enne õitsemise algust) on vajalikud regulaarsed väetamised ja kobestamine. Enamik kellukaid ei vaja kesk-regioonides kastmist. Erandi moodustavad (laialehine, teritunud ja takesima). Kellukad ei talu seisvat vett. Kui eemaldada ettevaatlikult kuivanud õied ja õievarred saab õitsemisaega pikendada.
Seemnekandjad koristatakse kui seemnekarbid muudavad värvi kuid enne nede avanemist (muidu kukuvad seemned mulda). Septembri lõpus-oktoobri alguses lõigatakse kõik õievarred maha. Ümber istutatakse kellukaid kevadel või sügisel. Varakevadel (peale lume sulamist) võib ümber istutada neid kellukaid millel on tugev juurestik (laialehised jt).
Nõrgema juurestikuga kellukad on parem ümber istutada mais kui muld on soojenenud. Sügisel on seda parem teha augusti lõpus-septembri alguses, et taimed jõuaksid paremini juurduda enne külmade tulekut. Kompaktse juurestikuga liike võib ümber istutada kogu vegetatsiooniperioodi jooksul, isegi õitsemise ajal.
Taim tuleb ümber istutada suure mullapalliga, et võimalikult vähe traumeerida juuri, varem ettevalmistatud kasvukoht kasta hästi läbi ja kasta ka peale taime istutamis (karpaatia, ümarlehine, polümorfne, garganski, keskmine jt). Kastmist vajavad lõunamaised liigid (garganski, püramiidjas, keskmine jt.)
Kõrgekasvulised sordid võib talveks katta kuiva turbaga või kõduga 15-20 sm, kuid mitte paksemalt.
Haigused ja kahjurid: kahjustuvad harva. Taime kasvades kaua ühel kohal võib mulda koguneda mikroorganisme, mis võivad taime hävitada. Need põhjustavad fusarioosi, sklerotiini, botritisti.
